„Igasuguste karvaste kasutamine vestluses näitab minu arvates inimese küündimatust ja oskamatust kasutada elementaarset ja viisakat sõnavara.“
„Mis meestesse puutub, siis olen ma sama meelt, kasutagu oma vägisõnu omavahel kui tahavad ja nimetagu asju kuidas soovivad, kuid naiste juuresolekul võiks siiski valida mida ja kuidas öelda.“
toetan neid seisukohti.
jah, peab nentima, et mehed kipuvad naistega suheldes ennast unustama ja lubama endale rohkem kui peaks. unustatakse olla mees. kui naisega suheldes tuntakse ennast pea sama mugavalt kui meeste riietusruumis või nagu oma koduses peldikus (ma ei kasutanud praegu teadlikult selle asemel tualetti või midagi muud viisakamat), siis on isiku sisemine kultuur vist olematu. kasvatatud mehed seda ei tee.
minu arust on siin peateemaks pigem austuse puudumine ja selle kadumine teiste (k.a teise sugupoole) ja enda vastu, mitte vabaduse piiramine või selle lubamine. miks kipub meelest minema, et vabadusega kaasneb ka vastutus? kui keegi hakkab isiklikku tegevusvabadust teiste omast etepoole seadma ja endale privileega tahtma ning teisi samasugust tegevusvabadus taotlevaid isikuid sellega piirama ja kahjustama, siis saab seda pidada teadlikuks kuritegevuseks teiste vastu ja kas nad tahavad seda või mitte, aga nad peavad arvestama sellega, et nad sunnitakse ta teiste poolt niikuinii mingitesse piiridesse tagasi. see on pidev dilemma.