arendaks seda teemat natuke edasi ja uuriks teiste eelistusi sellistes olukordades.
nagu ma aru saanud olen, siis mõni häbeneb oma, mõni võõrast.
arvati, et võõraga võiks olla hea, kuna temaga saab teha seda, mida omaga ei teeks (tuntakse teise ees häbi vm) ja olla selline, nagu sa enne ei ole olnud jne. oma teeb aga heaks see, et ta on tuntud ja enamasti on ka usaldus temaga olemas.
arusaadav, et mingit valikud tuleb teha. seda enam tahaks teada, mida tehakse siis, kui oma ei tundu nt vihma tegemise vastu huvi tundvat või seda tahtvat (vahel neilt seda isegi ei uurita, kuna teada saamine ise võib olla kellelegi häbiks) ning võõraga ei saa, kuna siis ei ole tegevus teise arvates enam see.
kas surutakse see tahe seda tunnetada ja huvi sellega tegeleda endas alla ning elatakse oma elu samamoodi edasi nagu ennegi või otsitakse võimalusi selle teostamiseks edasi?
millised oleksid siis teised võimalused sellega tegelemiseks? kas valitakse selleks teine (kas enda või kellegi teise)tuttav, kellega võiksid olla samad huvid ja tehakse, aga nii, et omad teada ei saaks (või tehakse isegi tema teadmisel)?
või ongi teiseks võimalikuks variandiks see, et otsitakse endale võõras (enne saadakse teda muidugi natuke tundma), kellega teatakse, et ei ole sama usaldust, mis oleks olnud tuttavaga, aga kuna tegu tahab tegemist, siis valiku ei ole.
või arvatakse, et suudetakse omasid veel veenda ja neis huvi tekitada?
seega kuidas selliste eriliste olukordadega hakkama saate?