Ekstra siis pühendus Parmale
Ma saan mängupartneriga kuskil eelnevalt kokkulepitud neutraalsel pinnal kokku, tavaliselt mingi söögikoht. Kuid olen ka mõnele otse koju läinud. Kõigepealt räägime niisama, minule on tähtis teada inimese vastuvõtlikus erinevatele asjadele, ehk siis kas on vastunäidustusi pikemaajalisele sidumisele, ühes asendis püsimisele jne. Kindlasti lepime kokku piirid, kuhuni partner on võimeline minema, mina kasutan kahte värvi: kollane- mängin endasi, vaatamata partneri protesteerimisele, punane- lõpetan tegevuse koheselt.
Ja peale seda käsin partneril riidest lahti võtta, kostitan teda paari karmi sõnaga, vaatan partneri hindavalt üle jne. Ja siis läheb edasi vastavalt partneri soovidele, kes tahab lihtsalt nahutamist, kes seda et temaga sõimeldakse, kes tahab et teda füüsiliselt ära kasutatakse jne. Need elemendid võivad ka kõik koos ühes mängus olla. ja neid asju mida teha on palju, palju rohkem.
Üldiselt ei anta alluvale võimalust sõna võtta, kuid mulle meeldib kui partner on loomupoolest natuke ülbik ja püüab oma tahtmist moodi käituda. See annab mulle omakorda võimaluse teda korrale kutsuda ja nii see mäng lähebki. Tavaliselt kestab mäng 2-4 tundi, oleks ka mitme ööpäevaseid ja 10 tunniseid mänge mänginud. Pikkades mängudes tuleb sisse vahepausid, kus me siis vastavalt kokkuleppele kas käitume kui normaalsed inimesed
või jääme siiski oma rollidesse ja alluval on teatud piirangud. Näiteks võib ta kasutada tualetti vaid minu nõusolekul, samuti söömise ja joomisega.
Pikemate mängude jooksul teen kindlasti ka alluvale nö hingetõmbe pause, ehk siis piitsa ja prääniku meetod. Ehk siis näiteks räägin alluvaga leebemalt, sasin tema juukseid jne.
Ma ei tea mida räägiks mõni sub, mis tema peas nende mängude jooksul toimub aga kirjeldan ühte seika. Mängisin inimesega esimest korda, peale mõnetunnist mängu kui olime ennast korda seadnud, kallistas ta mind tugevalt- südamest. Ja rohkem polnudki vaja, teadmaks et see inimene sai mida oli otsima tulnud. Hiljem kirjutas ta mulle, et peale seda mängu tundis ta ennast kui uue inimesena, oli ennast taas leidnud.
Ja see ongi see, mille pärast ma mängin- siiras tunnustus, ilma materiaalse tasuta, hingest tulnud tänu.