Mängijaid- eelkõige oma sisetunde järgi. Minu esmaseks suhtlusvahendiks tulevase mängupartneriga on email. Kõik olened sellest kuidas inimene kirjutab, kirja stiil, sõnakasutus, väljendusoskus jne. Robustselt pealehüppajaid, et tahaks nüüd ja kohe- neile ma enam isegi ei vasta äraütlevalt, ei jõua. Kui aga nendes kahes lauses näiteks jääb mulle midagi silma, siis palun inimesel natuke rohkem enda huvidest ja soovidest kirjutada. Mida huvitavamaks inimene ennast kirjutab, seda suurem tõenäosus on, et me kohtume ja reaalselt. Muidugi on ka neid, kes maa ja taeva kokku kirjutavad, kuid sellised bluffivennad tunneb siiski kohe ära.
Järgmiseks kirjutame, mis on kellegi soovid selles mängus, millised peaks olema piirid kuhuni me valmis minema oleme, siis juba lepime kokku kohtumise kuskil neutraalsel pinnal. Tavaliselt on peale seda esmakohtumist ka kohe mänguks läinud.
Kõige parem mängupartneri leid oli siis kui avaldasin ühes foorumis kuulutuse, et otsin õhtuks orja, kes hea teenindamise eest saab preemiaks veeta öö minu voodi ees. Kirju tuli mitmeid, ka hetkelistelt mängupartneritelt. Kuid mina valisin miskipärast välja täiesti võõra tegelase, kellega siis samal õhtul ka kohtusime ja kellega peale pooletunnist vestlust sujuvalt mänguks üle läks. Risk- jah, see oli tegelikult hullumeelne risk, sest kutsusin partneri esimest korda enda juurde koju ja veel nii, et ei tea teda (see oli esimene ja ka viimane kord kus ma kedagi enda poole olen mängima võtnud). Kuid sellest kohtumisest kasvas välja ka mingit moodi sõprus, mul pole kaua aega ühegi partneriga esimesest hetkest sellist klappi tekkinud ja nüüd suhtleme ka nii sama- vabalt ja ilma igasuguse mängimiseta. Minu viie aastase tegutsemisja jooksul on vaid kaks sellist tüüpi tekkinud, kas on mehed kehvad või olen mina liiga valiv