Vastuseks teemaalgatajale...
Ma ei torma liigse innukusega eeldama, et see on/oli probleemiks vaid praegusel internetiajastul. Anonüümne virtuaalsus muidugi võimendab seda märkimisväärselt ja inimesed on tänu sellele rohkem aldis oma salasoove-ihasid-tahtmisi teistega jagama, kas siis anonüümsena või mitte, aga siiski peaasjalikult virtuaalsel teel. Lihtsam oleks mõelda pigem nii, et varasemalt, kümme-kakskümmend aastat jne. tagasi puudusid selleks lihtsalt võimalused ja niisama lihtsalt keegi nüüd teisel ka kuuehõlmast kinni ei haaranud ega hakanud teisega kõike seda jagama, mis parasjagu mõttes oli. Kui seda tehtigi, siis selleks rangelt ettenähtud kohtades.
Veelgi varasematest aegadest meenuvad Veneetsias peetavad maskiballid, kus keskmisest kavalam ja nutikam mehikegi võis maski kandes mõne kõrgemast soost aadlidaami just tänu maskide tagatud anonüümsusele võrgutada. Kusagil tänaval või avalikumas paigas poleks taoline suhtlemine madalamast soost mehega enamuse daamide jaoks kõne allagi tulnud, ja muidugi rikka jalg üldiselt sinna, kus vaene kõndis, ei astunudki. Seega anonüümsustunne, olgu see siis virtuaalne või reaalne, on võimas ja kõrvaldab meie jaoks paljud psühholoogilised piirid, tabud või normid, millest me igapäevaelus ja avalikuna ilmselt kunagi üle ei astuks.
