Küberruumi lõksu jäänud inimesed muutuvad sageli paranoiliseks. Anonüümsus annab rohkem julgust, aga see julgus on argpüksi julgus, kes endale supermani omadusi kujutledes vaenlasele kusagilt selja tagant või nähtamatuna kallale sööstab. Vaenlasi on aga palju, sest reaalses elus kättemaksukartuses iseloomulik tagasihoidlikkus küberruumis väheneb ja konfliktid on palju kergemad tekkima.
Kuna ise kasutatakse mitmesuguseid supermani-trikke, sealhulgas siis mitme kasutajakontoga opereerimist (vaenlasega võitleb viis mind, mitte ainult üks), siis kahtlustatakse loomulikult selles ka teisi. Kuna ise muudetakse anonüümselt end nooreks või vanaks, meheks või naiseks, saledaks või paksukseseks vastavalt vajadusele, siis kahtlustatakse ka selles loomulikult teisi.
Ehk siis kokkuvõtteks - need küberruumi lõksu jäänud inimesed on reaalsusekesksete jaoks psüühiliselt omapärased ja nende tegevust ei maksa väga tõsiselt võtta. See on omaette kummaline maailm lihtsalt.