JohnOfGaunt. Eks ole sellel ka omad erinevad ja väga individuaalsed põhjused. Antud inimene konkreetselt tappis endas eelneva inimese jäätud mälestusi. Tahtis lahti saada kõigest, mis teda eelneva inimesega sidus. Mina nimetan seda julmalt enesehävituseks.
Osadel on neid suhteid seetõttu palju, et minnakse liiga kiirelt uude suhtesse. Esimene, mida tegema hakatakse on võrdlus exiga.
Oleme ju kõik kuulnud inimesi rääkivat, aga ex tegi seda nii, aga ex oli selline. Ehk siis alateadlikult otsitakse exi, aga ilma nende ebameeldivate asjadeta, mis suhte lõpu viisid. Modifitseeritud exi otsingud.
Mõni püüab ka kiirelt uut suhet alustada ja lämmatab sellega teise poole ära. Seda viimast tunnet olen ma oma nahal tundnud ühe noormehe puhul, kes peale ca 8 aastast kooselu n.ö leidis minu. Kõik oleks kena olnud, aga ta tappis mu oma klammerdumisega ära. Ca kuu pärast ma lihtsalt ei võtnud enam telefoni vastu, kui ta helistas. Tihti ongi nii, et värskelt pikast suhtest tulnud inimesed käituvad veidralt, kuni pole lõpparvet eelneva eluga teinud.
Olenevalt inimesest, elab igaüks kaotusvalu ka erinevalt läbi. Kes kukub ringi rallima, kes jooma, kes tõmbub endasse, kes otsib kiirelt asendussuhte, kes muutub töönarkomaaniks, kes vastupidi kaotab huvi tööd teha.
Seda sexpartnerite rohkust muidugi tingib ka kaasaegne suhtumine, kus lahutus pole kuritegu ja süütuna mehele minek pole primaarne. Julgemalt proovitakse, julgemalt vahetatakse partnereid.
Kõik on tore, kui inimesed seeläbi õpivad oma soove ja vajadusi tundma, oskavad ka teha vast kindlamaid ja endale sobivamaid valikuid elukaaslaste suhtes.
Niisama numbriarvu tõstmise pärast ringi rallimine on minu jaoks veidi arulage. Aga eks igaüks tea ise mida ta teeb. Peaasi, et ise selel kõige juures õnnelik on. Sest mille muu pärast me siin maailmas ikak ringi jookseme ja siblime. Ikka selleks, et õnnelik olla